Kommentaarid (2)

Kogume oma küla lood

Kohtume Roela Raamatukogus 26. veebruaril kell 14.00

Eriti tähtis info sulle lugeja!!

Hea inimene, kes sa just lugesid puude istutamise lugu, siis mõtle hetke ....

Meil kõigil on peas sarnaseid lugusid, lühemaid – pikemaid, rõõmsaid – või mitte nii rõõmsaid. Mõtle, mõtle, need on sul peas olemas. Selles olen ma täiesti kindel. Ja mitte üks, vaid tegelikult palju rohkem. Vaja on vaid valida.

Meil on sulle ettepanek, korjame need lood kokku, räägime üksteisele ja kirjutame üles. Sellest saame hiilgama vahva „Oma kandi lugude” kogumiku.

Lugu võib olla millest iganes, elust, inimestest, tööst, puhkusest, maast, ilmast  – kõigest. Pikkus ei ole oluline, lugu ise loeb.

Kas sa mäletad seda, kuidas me ...

Oh mul on veel tänagi meeles kuidas me .... jne ja jne.

Loo võid ise kirja panna, aga võid ka lasta kellelgi teisel kirjutada. Võid meiega ühendust võtta ja lepime kokku, kuidas, mis ja millal.  Aitame üleskirjutamisel, kellel soovi.

 2019 veebruarist hakkame Roela Raamatukogus seltskondlikke kohtumisi korraldama. Sa võid tulla ja oma loo rääkida. On ainult üks tingimus, me ei solva ega halvusta kedagi, ja inimeste nimede puhul vaatame igat lugu eraldi.

Ja ma mõtlen seda täiesti tõsiselt. 
Tule lihtsalt juttu ajama.
Kodukandi nimel Tiina Alavere

  • Siit tuleb väike näide, kui vahvad on meie endi lood ja mõtted!


Sünnipäeva lugu
Ma ei teagi mida süüa. Või millises järjekorras. Mõistlik oleks vist niipidi, et enne seenesalatit ja siis rullbiskviiti. Samas- teistpidi on ka ok. Ka ülejäänud seltskond ägiseb- kõike on juba proovitud ja ikka tahaks veel. Aga lihtsalt ei jaksa. Hetkel. Poole tunni pärast saab teha lihtsalt uue katse. Peab tegema. On minu ema sünnipäev. Ta saab esmaspäeval 73- aastaseks.

Sünnipäevalast ennast pildis ei ole. Ta lihtsalt ei seisa paigal. Vaatamata manitsustele tuhiseb ta helikiirusel elutoa ja köögi vahet. Ta vist teistmoodi lihtsalt ei oska.
Võtan siiski hunniku seenesalatit ja nuian Roela uudiseid. Selgub, et rahvamajja saabub tsirkus. Ma igaks juhuks hoiatan oma venda, et ta hoiaks olukorra kontrolli all. Aga Tarmo ei muretse- lubatud on ainult koduloomad ja kui pärast peaks paar hiirt majas ringi jooksma, siis see polevat suur probleem.
Jah, aga eelmine kord olid karud laiali, tuletan mina meelde. Minu suureks üllatuseks ei saa keegi naljast aru. Karud? Millal? Kust sa seda võtad? Hetk hiljem tundub mulle endalegi, et see on vist mingi anekdoot, mida olen siiani tõepähe võtnud. On ebausutav, et keegi sellest midagi ei tea. Peale minu. Aga... Mulle tundub, et asi vajab selgitamist. Ja on ainult üks inimene, kes seda teha oskab.
"Emaaaaaa!!!"
Sünnipäevalaps tuiskab elutuppa.
"Noh?"
"Kuule, kas oli kunagi selline lugu, et Roelas käis mingi tsirkus ja pärast olid karud lahti?"
Ema hüüatab nördinud häälega:
"Issand... Jaa noh!"
Seltskond pahvatab homeeriliselt naerma ja kallab sünnipäevalapse küsimustega üle. Päriselt? Millal? Mis siis sai? Mida sa tegid siis?...
"No oli jah selline asi. Ma ei mäleta millal. No väga ammu ikka. Ehk aastal 1982. Või 1983. Nii umbes...
No see tsirkus sai nagu läbi. Mul oli vaja tagumisest uksest välja minna. Aga ma ei saanud... See karu lihtsalt seisis seal ees. Trepi peal jah... Ma põhimõtteliselt lükkasin teda uksega vist... No tema oli jah trepikäsipuu küljes kinni- see suurem. Aga etenduses oli teine karu veel. See madistas põõsastes- oli vist ennast lahti tõmmanud. Aga ma ei tea- võib- olla ta polnud kinni pandudki...
No see suur römises korraks küll, aga muidu olid nad üsna rahulikud... No mis ma tegin? Ma ei mäleta- tõmbasin vist ukse kinni...
Ema on lõpetanud ja kohendab muheledes oma peenikeste sõrmedega hõbedaseid lokke. Seltskond on ennaks komaks naernud. Tegelikult- nagu tavaliselt. Minu ema sünnipäeval
Palju õnne emme! Tuiska edasi meie rõõmuks! Ja tõmba jälle uks kinni. Kui see peaks vajalik olema.
Taimi A.


Lisa kommentaar

Email again:
Kommentaarid (2)
fmUbjlcWNkhpJF aWGZowORng · 18. november 2019
fnropGLmXgt tmQRSAKj · 18. november 2019