Ühel juulipäeval sai meie kandis pisut vana vikatööd meelde tuletatud ja nii mõnegi täiesti uue sõna ka avastasime lisaks. Nagu pinnimine näiteks.
Sirli jagas veidi vanu tarkusi. Olgu mõned neist siin ära märgitud.
Kui wikat esimest korda lüe otsa pannakse, siis lüüakse kolm
korda läbi heina ja üteldakse: ..Giledasti-libedasti! sile-dasti-libedasti!
siledasti-libsdasti!" 'Diis hakkab wikat hästi heina peale (Snure-Zaani).
Kui wikat on tehtud noorel kuul, siis kaswab sellega niidetud kohale ruttu uus
rohi asemele (Tori).
Vikatile tehakse kolm risti peale, et nõidus peale ei
hakkaks (Tõstamaa).
Mitmel pool on tuntud nõuet, et heinaniitu peab alustama
peremees ise.
Kui uue rehaga esimest korda heinamaale minna, siis peab
teda enpe riisumist lööma kolm korda wastu maad. et juwel oleksid kuiwad ilmad.
On üldtuntud ebausk, et heinamaal ei tohi reha järel wedada. sest siis tulewat
heina nälg, ning lambad karjuwat talwel.
muti ei tohi wisata reha selili maha. pulgad ülespidi
niisuguses asendis reha palub wihma.
Wanasti oli heinaliste toit sageli mage ühekülgne ja wilets,
peamiselt leib, soolasilgud ja hapupiim.
Heinatöid alustatakse esimese niitega juunis. Täishoog on
juulis. Nii on juulit kutsutud ka heinakuuks. Samuti tehakse heina teisest
niitest, mis olenevalt sademetest võib kesta kuni öökülmadeni septembris.
Maimu keetis supi ja tegi kama, Anne ema ja Heino aitasid selle veidra riistaga pinnida. Nagu ikka eestlaste puhul, kolm tarka ja neli arvamust - meile sobisid kõik ühtviisi hästi. Oli mõnus õhtupoolik. Aitäh, kes osalesid.
